See pole ju enam mingi uudis, et Aidu Veespordikeskus on rajatud endise põlevkivikarjääri alale. Pealmaakaevandamist tehti seal 38 aastat, kuni 2012. aastal töö lõpetati. Kuigi Aidu Veespordikeskuse sõudekanali vesi on erilist sinakat värvi, on tema pH tase looduslik. Veele annavad iseloomuliku värvuse pisikesed lubjakivi osakesed, millelt peegeldub valgus tagasi. Seega on Aidu karjääris olev vesi vägagi sobilik ujumiseks ja veespordiks. Aidu karjääri vesi ei ole leeliseline nagu elektrijaamade settetiikides.

Küll aga on Eesti Keskkonnauuringute Keskuse teadlased varasemalt võtnud Aidu vetest proove ja tuvastanud tavapärasest kõrgemad nikli sisaldused. Kõik muud näitajad peale selle viitasid joogivee kvaliteedile. Indrek Tamm nentis, et täpsemalt ei ole teada, miks niklisisaldus vetes nii kõrge on, kuid ilmselt tekib Aidu karjääri tagasitäite puistangutes protsess, kus nikkel vabaneb vette. Võime loota, et niklisisaldus aja jooksul taandub.

Kui rääkida konkreetselt joogiveest, siis lubatud nikli sisaldus on kuni 20 mikrogrammi liitris. Aidus suureneb nikli sisaldus justnimelt sügavas vees, pindmises kihis see inimestele ohtu ei tekita ja vastab joogivee nõuetele.

Juba mõned aastad tagasi kinnitasid Eesti Maaülikooli teadurid, et Aidu vetes on tärkamas elu ja kalaliigid ahven, särg ning luts on ennast sisse seadnud. Teet Krause sõnul oli kogu püügikoha veekihis hapnik olemas. Kalade lahkamisel mingeid anomaaliaid ei avastatud. Lisaks vee-elustikule on Aidus piirkondi, mida katavad metsanoorendikud, mis on koduks erinevatele metsloomadele. Aastate jooksul on karjääri alale istutatud üle 4 miljoni puu. Tehismaastiku looduslik mitmekesisus on nähtavalt paranemas.

Loe lisaks ka seda artiklit: https://forte.delfi.ee/artikkel/91628123/aidu-karjaari-veekogud-arkavad-elule-ahven-ja-luts-on-kohal.